Alar Kotli

Elulugu

Eesti arhitektuuriloos on Alar Kotli (27.08.1904 – 04.10.1963) üks kaalukamaid tegijaid, tema looming kuulub meie arhitektuuriklassikasse. Väike-Maarjast pärit arhitektil on olnud erakordne võimalus projekteerida silmapaistvaid ehitisi, millest paljudest on kujunenud Eesti sümbolhooned.

Alar Kotli sündis 27.08.1904 Väike-Maarjas.

Isa Johan Kotli, kes tsaariaegse venestamispoliitika tõttu pidi loobuma kooliõpetajaametist Laiusel, asus 1893.aastal Väike-Maarjasse köstriks. Ema Elsa oli enne meheleminekut teeninud Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannana. Toona oli Väike-Maarja üheks Eesti ärkamisaegse tegevuse keskuseks. Nii Johan kui Elsa Kotli osalesid aktiivselt nii Väike-Maarja kultuuri- kui majandus- ja põllumajanduselus, olles mitmete ühistegevuslike ettevõtmiste algatajad.

Alar ja temast aasta vanem õde Pia alustasid haridusteed koduõppel. Edasi viisid õpingud Kotli Rakvere gümnaasiumisse, Tartu ülikooli ja kõrgemasse kunstikooli Pallas ning ja Saksamaale Danzigi Tehnikaülikooli. Sõjaväeteenistuse järel asus ta tööle Tallinna.

1931 abiellus Alar Kotli Virumaalt, Varja külast pärit Tallinna Naiskutsekooli õpetaja Ilse Heimbergiga. Nende peres sirgus viis last: pojad Viido-Peep, Tõnu ja Jüri ning tütred Malle ja Anu. Alar Kotli oli hea isa, kes oskas lapsi oma kodustesse tegemistesse ja hobidesse kaasata, neis huvi tekitada.  Koguni nii palju, et noorimast lapsest, Anust, sai samuti arhitekt.

Kodu ja perekonna tähtsust, aga ka kunstilist eneseväljendust kui elustiili, näitavad Kotli arvukad joonistused oma lähedastest inimestest ja armsatest paikadest.

Saksamaalt Eestisse naastes oli verivärskel arhitektil peale sõjaväeteenistust võimalus 1930–1935 töötada ehitusinspektorina Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumis ning 1935–1937 sarnases ametis Teedeministeeriumis. 1937–1940 tegi ta karjääri, saades riigi ehitusettevõtte Ehitaja abidirektoriks ja projekteerimistööde üldjuhatajaks, mis sisuliselt tähendas riigi peaarhitektiks olemist.

Peale riigikorra muutumist reorganiseeriti Ehitaja, kuid Kotli sai jätkata sisuliselt endisel ametikohal. Lisaks põhitööle õpetas ta rakenduskunstikoolis mööbli projekteerimist ning toimetas ajakirja Viisnurk arhitektuuriosa. 1944-1958 jätkas ta arhitektina Estonprojektis, millest hiljem kujunes Eesti Projekt. 1946. aastast elu lõpuni jäi ta aga seotuks ENSV Riiklikku Kunstiinstituudi arhitektuurikateedriga, tõustes lõpuks ka selle juhatajaks. Kotli kuulus arhitektide liitu, oli ka selle esimene esimees.

Alar Kotli suri 04.10.1963 Tallinnas.